Magneesium reguleerib paljusid biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse. Seda mineraalainet vajavad oma tegevuseks üle 300 ensüümi. Umbes 60% organismis olevast magneesiumist paikneb luudes, mis moodustab teatud puhvri magneesiumitaseme hoidmiseks.
Magneesiumi on vaja:
- süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks
- organismis soolade koostises luukoe tekkes, kaltsiumi rolli soodustamiseks inimorganismis (nt luukoe areng, uuenemine),
- südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,
- normaalseks närvitalitluseks,
Normaalsel toitumisel on magneesiumipuudus harv. Tavaliselt võib see kaasneda mõne haiguse või ravimi kasutamisel. Tõsise magneesiumipuuduse füsioloogilised ilmingud on hüpokaleemia, hüperkaltseemia, neuromuskulaarne erutuvus ja südametöö häired. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks.
Magneesiumi puudujääk võib tekkida:
- kroonilistel alkohoolikutel
- diabeetikutel,
- maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel,
- pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.
Parimateks magneesiumi allikateks on pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan, brokoli.
